Elektrivõrgu parameetrite jälgimine võib vahel muutuda väga oluliseks kui mõni neist peaks olema piiri peal. Sellisel juhul tuleks neid parameetreid reaalajas jälgida.
Pingepiigid – paljud tänapäeva elektriseadmed võivad olla väga tundlikud sisendpinge osas ning vähenegi kõikumine üle lubatud võrgupinge võib lõppeda seadme rikki minekuga. Alajaamale lähedal asudes võib pinge tõusta liiga kõrgele ning siis oleks vaja seda reguleerida madalamaks.
Tipukoormused – tipukoormuste jälgimine on samuti oluline, sest tarbimise kõrghetkel võib tarbitav vool ületada kaitsmete nimiväärtusi või elektrisüsteemi projekteeritud maksimaalset voolu. Kaitsmete mitterakendumisel võib selline elektrisüsteem süttida. Kui tarbimine toimub liialt lähedal maksimaalsetele projekteeritud väärtustele, tuleks mõelda süsteemi uuendamise peale. Tipukoormuste vähendamine 100 kW võrra annab aastas säästu umbes 4500 €.
Alajaama koormatavus – tööstuse seadmete park ja elektrisüsteem võib olla õigesti projekteeritud, kuid kui lisada veel seadmeid ja mitte arvestada alajaama võimsusega siis võib koormus minna liiga suureks. Seadmete hetkelise kogutarbimise jälgimine on samuti oluline.
Generaatori koormatavus – elektrikatkestuse puhul ei pruugi generaatoritest piisata kogu seadmepargi käitamiseks. Sellisel juhul oleks vaja monitoorida koormust, mis langeb generaatorile ning jälgida, et see ei ületaks ette nähtud piire.
Võrgutasude optimeerimine – võrgutasude määramine käib üldiselt projekteeritud võimsuste kaudu ning tegelikud tarbimised ei pruugi tõusta sellisele tasemele nagu lubatud on. Sellisel juhul on kasulik jälgida, milline on tegelik tarbimine ning millised hetketarbimised tekivad erinevate seadmete sisse lülitamisel.
